Tallinna Kiirabi viib augusti ja septembri kuu jooksul läbi pilootprojekti, mille käigus saadab raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse inimestele esmaabi andma rattakiirabi.
«Projekti eesmärk on kiirendada abi kohalejõudmist raskesti liigeldavates Tallinna linnaosades, eriti vanalinnas. Tallinna kesklinnas on 46 000 elanikku ja lisaks külastab piirkonda, põhiliselt vanalinna, aastas ligi miljon turisti, siin toimuvad vabaõhuüritused ja ekskursioonid. Samas on kiirabi kesklinna tugipunkt vanalinnast eemal ja autoga ligipääs kitsastel tänavatel võtab aega,» ütles Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.
Loe projektist lähemalt siit.
Tundub, et rattaga liiklemise eelised on jõudnud juba tavaliiklejatest kaugemale. Kergemate juhtumite puhul on asi ju igati õigustatud. Nii nagu ei vaja kiirabiautot turgutamist vajav minestanu, ei vaja ka tuletõrjeautot põlev prügikast. Seega võiks järgmise pilootprojektina alustada linnas patrullimist kustutitega varustatud rattatuletõrjujad :)
Foto: mtobikes.com
30.7.09
Ratturisõbralik Madonna :)
Just nii - 4. augustil toimuva Madonna kontserdi ajaks püstitab SA Tallinn 2011 lauluväljakule rattaparkla kõigile neile, kes loobuvad ummikus istumise, parkimiskoha otsimise ja bussiootamise "mõnudest" ja tulevad kontserdile rattaga.
Parkla püstitatakse samasse asukohta, kus see oli juuli alguses Laulu- ja Tantsupeol - Mere väravate kõrvale.
Foto: www.treehugger.com
Parkla püstitatakse samasse asukohta, kus see oli juuli alguses Laulu- ja Tantsupeol - Mere väravate kõrvale.
Foto: www.treehugger.com
29.7.09
4 days to go
Heipa!
Ma vaatan, et siin üks eelmine postitaja rääkis, et tal on korviga ratas ja saab ülikonnas sirge seljaga ringi sõita. Kas see tähendab siis seda, et leidus ka selliseid rattaid, mis olid meeste raami ja korviga? Kui mul oleks nädal-kaks tagasi võimalus selline ratas valida, siis see pisike macho minus oleks selle ära keelanud, kuid nüüd, kus ma olen mitmeid kordi pidanud töölt koju minnes poest läbi käima siis, on ikka kulm kipras küll kui pean sõitma ühes käes kilekott ja teisega lenksust kinni hoidma. Pakikale ei julge ka asju sõidu ajaks jätta. Hakka või seljakotiga tööl käima. Kuid siin tuli jälle jalgpiduri eelis välja - selleks, et hoogu vähendada, ei peagi käed lenksu küljes olema. Ma olen nii ära harjunud, et pedaalidega tagurpidi ringe enam teha ei saa ja juba kujutan ette, et käsipidurite peale tagasiharjumine saab elamusterohke olema:)
No ja siis mulle meeldib lukusüsteem - kinnitatud ratta külge ja ei ole ohtu, et sõidu ajal ära kaob ning mingi toru/aia külge lukustamine käib kaa kiirelt.
Üks lugu, mida tasub päiksepaistelise ilmaga kuskil rannas kruisides kuulata;)
Ma vaatan, et siin üks eelmine postitaja rääkis, et tal on korviga ratas ja saab ülikonnas sirge seljaga ringi sõita. Kas see tähendab siis seda, et leidus ka selliseid rattaid, mis olid meeste raami ja korviga? Kui mul oleks nädal-kaks tagasi võimalus selline ratas valida, siis see pisike macho minus oleks selle ära keelanud, kuid nüüd, kus ma olen mitmeid kordi pidanud töölt koju minnes poest läbi käima siis, on ikka kulm kipras küll kui pean sõitma ühes käes kilekott ja teisega lenksust kinni hoidma. Pakikale ei julge ka asju sõidu ajaks jätta. Hakka või seljakotiga tööl käima. Kuid siin tuli jälle jalgpiduri eelis välja - selleks, et hoogu vähendada, ei peagi käed lenksu küljes olema. Ma olen nii ära harjunud, et pedaalidega tagurpidi ringe enam teha ei saa ja juba kujutan ette, et käsipidurite peale tagasiharjumine saab elamusterohke olema:)
No ja siis mulle meeldib lukusüsteem - kinnitatud ratta külge ja ei ole ohtu, et sõidu ajal ära kaob ning mingi toru/aia külge lukustamine käib kaa kiirelt.
Üks lugu, mida tasub päiksepaistelise ilmaga kuskil rannas kruisides kuulata;)
28.7.09
Inimesed, kandke kiivrit!
Pärast rattaga tööl käimist läksin õhtul jalutama ja nägin kõhedustekitavat vaatepilti Rävala puiesteel. Autode vahel keset teed seikles rattaga üks tütarlaps ja ta tundus rohkem kui kaitsetu, sest tal ei olnud peas isegi elementaarset kiivrit! Teiste postitustega tutvudes sain ka teada, et kõnniteel tegelikult rattaga sõita ei tohikski, kuid ilma elementaarse kaitseta autode vahele veerema minna ei ole minu arvates ka kõige mõistlikum mõte. Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on ka meil hakatud kiivrist lugu pidama. Ise õppisin seda kasutama rulluisutades ja nüüd on ilma selleta sõites kuidagi kõhe tunne. Veel kõhedam on vaadata eelpool kirjeldatud seiklejaid. Ilma kiivrita sõita on minu jaoks sama kui lahtise turvavööga autoga kimades. Kui aeg küps, võiks see küll peagi ka LE-s kajastuda, äkki tulevad inimesed siis paremini kaasa.
Kuigi jah, ükspäev kui vihma ladistas, sõitsin ise ka rattaga koju vihmavarju pea kohal hoides ja ühe käega manööverdades. Polnud sugugi nii lihtne ega ohutu, kuid kohale jõudsin, poolkuivana :-) ja päris tore oli tegelikult!
Kuigi jah, ükspäev kui vihma ladistas, sõitsin ise ka rattaga koju vihmavarju pea kohal hoides ja ühe käega manööverdades. Polnud sugugi nii lihtne ega ohutu, kuid kohale jõudsin, poolkuivana :-) ja päris tore oli tegelikult!
24.7.09
Lukustatud trepikoda ei garanteeri ratta turvalisust
Tänases Postimehes kirjutab Tuuli Koch sellest, kuidas paljud inimesed peavad oma lukustatud trepikodasid ratta hoidmiseks piisavalt turvaliseks, kuid tegelikkuses pannakse politsei andmetel enamus rattavargustest toime just seal.
Hoidkem oma vara!
Foto: www.guardian.co.uk
Hoidkem oma vara!
Foto: www.guardian.co.uk
22.7.09
Kena rattakogemus Ahvenamaal
Käisin juulis Ahvenamaal Soomes rattamatkal. Sõita oli väga hea, sest jalgrattateede võrgustik on väga hästi arendatud ja tähistatud. Maastik oli kena ja mis peamine, ratta seljas ja sinna tagasi istudes oli turvaline tunne. Paar korda aga ehmusin selle peale, et meie taga sõitev auto jäi meie, ratturite taga, peaaegu seisma. Esimene mõte tuli pähe, et mis ma nüüd valesti tegin? Aga kuna sõitsime kerges kurvis, ootas Ahvenamaa autojuht kiirust maha võttes, kuni tee oli täiesti sirgeks keeranud, võttis taas hoo üles ja möödus meist ettevaatlikult. Ülim aupaklikkus ratturi vastu! Mitmel korral kogesin, kuidas autod võtsid hoo maha ja pakkusid turvalist ruumi kohati ka sellistel rattateedel, mis kattusid autoteedega.
Ja veel, meie grupijuht soovitas korduvalt, kui keegi hakkas poodi minnes ratast lukustama:"Harjuge ära, et siin ei varastata!" Harjumine oli kiire tulema, aga kodus tasub vist siiski ettevaatlikum olla nii ratta lukustamise kui enda hoidmisega teedel. Igapäevane reaalsus on siiski karmim.
Olen nüüd nädalapäevad ja tsipa peale oma uhke linnarattaga ringi vuranud. Töötee on mul küll lühike, aga muude asjatoimetuste tarbeks olen ikka ka siia sinna pikemaid otsi ette võtnud.
Laias laastus tuleb tõdeda, et ega see Tallinnas liiklemine nüüd täitsa ülemõistuslik enesetapukatse ei olegi :)
Ühel päeval Linnu teed pidi Mustamäe poole liikudes küll sain autojuhi pahameele osaliseks – tuututas ja mööda sõites vehkis arusaamatult kätega. Ei teagi kohe mis teda häiris :( sõitsin kenasti tee ääres (no mis teha kui meil ei ole veel kõikjale pääsemiseks vajalikke rattateid ja kõnniteed on ikka jalakäijate pärusmaa), samuti oleks ta pidanud minust möödumiseks kenasti oma sõidurajaga hakkama saama - aga no see selleks.
Eile seevastu, samal teelõigul, mööduti minust väga aupaklikult ja arvestavalt.
Tundub, et autojuhid on ratturite hulga suurenemisega harjuma hakanud. Au ja kiitus neile :)
Laias laastus tuleb tõdeda, et ega see Tallinnas liiklemine nüüd täitsa ülemõistuslik enesetapukatse ei olegi :)
Ühel päeval Linnu teed pidi Mustamäe poole liikudes küll sain autojuhi pahameele osaliseks – tuututas ja mööda sõites vehkis arusaamatult kätega. Ei teagi kohe mis teda häiris :( sõitsin kenasti tee ääres (no mis teha kui meil ei ole veel kõikjale pääsemiseks vajalikke rattateid ja kõnniteed on ikka jalakäijate pärusmaa), samuti oleks ta pidanud minust möödumiseks kenasti oma sõidurajaga hakkama saama - aga no see selleks.
Eile seevastu, samal teelõigul, mööduti minust väga aupaklikult ja arvestavalt.
Tundub, et autojuhid on ratturite hulga suurenemisega harjuma hakanud. Au ja kiitus neile :)
21.7.09
Jalgrattaparklas vaid valve ja minu ratas
Ühel päeval nägin Liivalaia tänaval neidu vahval korviga linnarattal, kiiver korralikult peas ja seelik stiilselt tuules lehvimas. Märkasin kohe ka rattarikkaks kleepsu, sest teadsin, et varsti tuleb meil endilgi võimalus selliste ratastega liigelda. Tekkis kohe isu. Ma ei ole küll kunagi isegi mitte mõelnud, et tulen rattaga tööle. Elan 20 minuti jalutuskäigu kaugusel oma töökohast. Täna jõudsin kohale 5 minutiga. Leidsin Estonia teatri tagant üles luksuse nimega valvega jalgrattaparkla. Minu suureks imestuseks ei olnud seal ühtegi ratast. Vaid "valve" istus eemal pargipingil ning oli täiesti olemas. Meesterahvas aitas mul ratta kenasti lukku panna. Kui lõuna ajal väljas tiiru jalutasin, oli minu nr 6 ikka seal üksi. "Inimesed, miks te ei kasuta sellist head võimalust?" hüpleb mul siiani peas.
Kultuuriministeeriumi töötajatest sõidab rattarikkaks ratastega veerand meie kollektiivist. Meid ei ole küll palju, kuid see on päris arvestatav osa. Olen nii mõnegi käest kuulnud, et rattaga on tegelikult palju mõnusam tööle tulla. Igatahes plaanin ka ise vähemalt nädala lõpuni rattaga tööle liigelda ja eks ma valin siis pikema tiiru.
Kultuuriministeeriumi töötajatest sõidab rattarikkaks ratastega veerand meie kollektiivist. Meid ei ole küll palju, kuid see on päris arvestatav osa. Olen nii mõnegi käest kuulnud, et rattaga on tegelikult palju mõnusam tööle tulla. Igatahes plaanin ka ise vähemalt nädala lõpuni rattaga tööle liigelda ja eks ma valin siis pikema tiiru.
20.7.09
Jalakäija ja rattur on ka inimesed
Tartu Postimehe reporter Jüri Saar kirjeldab ratta- ja kõnniteede olukorda Tartus ning tõdeb, et linnaisad peaksid tähelepanu pöörama ka ratturite ja jalakäijate olukorra parandamisele. Sest kõik valijaid ei sõida autodega :)
Tema mõtted ja kirjeldused on ka tallinlastest ratturitele väga tuttavad - nagu meie blogistajad varemgi on märkinud, jääb sageli mulje, et rattaliikluse planeerimist tehakse siingi ülekäe ning peamiseks eesmärgiks ei ole mitte olukorra parandamine, vaid kohustulike tingimuste täitmine nö "linnuke kirjas" põhimõtte järgi.
Lugege artiklit ja veenduge ise.
Tema mõtted ja kirjeldused on ka tallinlastest ratturitele väga tuttavad - nagu meie blogistajad varemgi on märkinud, jääb sageli mulje, et rattaliikluse planeerimist tehakse siingi ülekäe ning peamiseks eesmärgiks ei ole mitte olukorra parandamine, vaid kohustulike tingimuste täitmine nö "linnuke kirjas" põhimõtte järgi.
Lugege artiklit ja veenduge ise.
16.7.09
Korv on põhiline
Minul pedaalida Classic mudel. Arvestades seda, et igapäevaselt kasutada üks universaalne Helkama ratas, millega saab nii 30 km tuure ette võtta ja ka poest värvi tuua, siis Classic midagi muud. Classic siis selline naisteka tüüpi kõrge lenksuga linnaratas, millel suur pehme iste ja korv nina ees. Boonuseks kolm rummukäiku. Selle ratta kõige olulusem komponent on korv. Ilma korvita ei ole see ratas enam see ratas.
Mida sellega teha saab: ülikonnas selg sirgelt tööle sõita, raamatuid vedada, turult kaupa tuua, trenniriideid vedada ja prügi välja viia.
Mida sellega teha ei saa: sõita maanteel 40 km tunnis seljas neoonrohelised ratturipüksid ja seljataskus banaan. Samuti ei sobi see klassikokkutulekule minemiseks, sest enamus inimesi arvab, et sa said selle vanaemalt päranduseks.
PS. Veel ei ole leidnud rakendust pakiraamile. Mida sellega teha? Turul soovitati selle peal talvekartulikotte vedada.
Mida sellega teha saab: ülikonnas selg sirgelt tööle sõita, raamatuid vedada, turult kaupa tuua, trenniriideid vedada ja prügi välja viia.
Mida sellega teha ei saa: sõita maanteel 40 km tunnis seljas neoonrohelised ratturipüksid ja seljataskus banaan. Samuti ei sobi see klassikokkutulekule minemiseks, sest enamus inimesi arvab, et sa said selle vanaemalt päranduseks.
PS. Veel ei ole leidnud rakendust pakiraamile. Mida sellega teha? Turul soovitati selle peal talvekartulikotte vedada.
15.7.09
pidurid, pidurid, kus on pidurid...
Täna võtsin lõuna ajal siis uhke linnaratta ja otsustasin keskturule maasikaid ostma minna. Olin oma uue sõiduvahendiga teinud eile väikse tiiru parklas ja kursis, et harjumuspäraseid käsipidureid sellel isendil ei ole.. Seega olin pisut ärevil kuna tavapäraselt sõidan oma maastikurattaga, millel sõrmeulatuses pidurikang (mida linnaliikluses ikka päris tihti vaja läheb).
Esimese apsaka tegin kohe esimesel tänavanurgal, kus ootamatult hüppas teele mitu tädikest ja mina sõrmed püsti harjumuspäraseid pidureid otsisin - mida ei olnud, olid pidurid. Siis meenus, et ahjaa - pedaalid! Õnneks olid tädid sama krapsakad eest ära hüppamisel kui ette hüppamisel ja suurem avarii jäi tulemata. Edaspidi olin ettevaatlikum ja sain terve naha ja rattaga kontorisse tagasi. Kuigi peab tunnistama, et pedaalidega pidurdamisega ma ära ei harjunud ja tundsin end veel päris ebakindlalt.
Esimese apsaka tegin kohe esimesel tänavanurgal, kus ootamatult hüppas teele mitu tädikest ja mina sõrmed püsti harjumuspäraseid pidureid otsisin - mida ei olnud, olid pidurid. Siis meenus, et ahjaa - pedaalid! Õnneks olid tädid sama krapsakad eest ära hüppamisel kui ette hüppamisel ja suurem avarii jäi tulemata. Edaspidi olin ettevaatlikum ja sain terve naha ja rattaga kontorisse tagasi. Kuigi peab tunnistama, et pedaalidega pidurdamisega ma ära ei harjunud ja tundsin end veel päris ebakindlalt.
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis lahkusin eile töölt põnevusega. Ootas ju mind all parkals ratas millega järgevate päevade jooksul mõnusalt ringi vurada. Kiiver ja võtmed näppu ning juba olingi teel kohtumisele rattaga. Ratas nagu ratas ikka, aga... Esimene üllatuse tabas mind juba visuaalsel vaatlusel - ei mingeid kange sõrmede all!?! sellel rattal on vaid jalgpidurid!?! Väike tiir parkals (sein ning piirded jäid omale kohale) ja siis kodupoole. Sõit kulges ilma suuremate viperusteta - fooride taha saisma jäämine ehk siis jalgpiduri kasutamine ja kontsakingade olemasolu (sest just need mul jalas olid) olid veidi harjumatud, aga elusalt sain pärale :) Ja siis tabas mind teine üllatus - see ratas oli üsna raske (võrrelduna alumiiniumraamiga maastikurattaga), aga no mis see ikka tugevale eesti tütarlapsele teeb, rattas kaenlasse ja trepist ülesse :) Õhtul sai veel kesklinna liiklustingimusi testitud ning tänane tööletulek oli juba lausa lust :)
vasika esimese päeva vaimustus
õuu-jeee
sain lõpuks oma kruiseri kätte. näeb suhteliselt selline välja nagu ma oma unenäos olin lootnud.
kahju, et ma nii kesklinnas elan. Ma saan sellega tööle ja sealt tagasi sõita väga lühikest aega. Vb peaks siis pikema trajektori valima? Igal juhul, nüüd on motivatsioon hommikul varem ärgata VEEL suurem - no et saaks baigi otsa varem istuda ja ilusa ilmaga, kui liiklust veel vähe on, mõnusalt töö poole kruisida. Ja nagu eelnevad sissekanded on tunnistanud, siis tekkis ka kohe kinnisidee endale säärane sõiduriist päriseks (eestlaslikult) "muretseda".
Andsin kärmelt ka oma sõpradele, kes varem on kurtnud: "M, miks sul ratast ei ole?!?", teada, et olen paar nädalat mobiilne ja loodetavasti nad kannavad selle eest hoolt, et minu kodu ja kontori vaheline lühike distants saaks tasa tehtud mõnes maalilisemas keskkonnas pedaalitamisega.baaisikl-baaisikl
P.S. Jalgpidur ruulib!
14.7.09
Põnevad rattaseiklused Tallinnas
Sel reedel ja laupäeval on meie rattarikastel võimalus nautida oma uusi raudseid ratsusid ja võtta osa Tallinn 2011 korraldatud toredast ettevõtmisest, mille käigus toimuvatel rattaretkedel räägivad põnevaid lugusid Tallinnast Artur Ümar ja Oliver Orro Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.
Reedel, 17. juulil kell 19.00 stardib õhtune rattaretk "Mereäärsed lood rattasadulas" Admiraliteedi infotelgi juurest Piritale. Laupäeval, 18. juulil kell 13.00 algab samast paigast retk Paljassaarele. Korraldajad paluvad retkele kaasa võtta juua ja võileibu, et ligi kaks tundi kestva retke ajal keha kinnitada. Mõlemale matkale mahub 30 sõitjat, mistõttu on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 17. juulil kell 16.00 aadressil Triin.Mannik@tallinn2011.ee.
Tõotab tulla elamusterohke nädalalõpp :)
Reedel, 17. juulil kell 19.00 stardib õhtune rattaretk "Mereäärsed lood rattasadulas" Admiraliteedi infotelgi juurest Piritale. Laupäeval, 18. juulil kell 13.00 algab samast paigast retk Paljassaarele. Korraldajad paluvad retkele kaasa võtta juua ja võileibu, et ligi kaks tundi kestva retke ajal keha kinnitada. Mõlemale matkale mahub 30 sõitjat, mistõttu on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 17. juulil kell 16.00 aadressil Triin.Mannik@tallinn2011.ee.
Tõotab tulla elamusterohke nädalalõpp :)
Rattata
Esmaspäeval tagastasin ratta. Ma ütleksin, et kahju oli - oleks veel tahtnud hommikuti ärevalt taevasse vaadata, et kas saan kuivana tööle, arutleda mõttes, et kas täna saan veel kiiremini kui eile, kas seekord lähen siit või sealt kaudu, kuidas täna sellest kurjast koerast mööda saan ja kas täna jälle tulevad vastu needsamad näod, kes igal hommikul :).
Rattanädalad olid minu jaoks kahte moodi huvitavad - kogemus linnas sõitmise osas oli õpetlik. Ühest küljest, sain selgeks, et rattaga linnaliikluses sõitmine pole võrreldav lõõgastava metsateel väntamisega, ent tähelepaneliku ja tasakaaluka sõiduga ning sobilikku-õiget trassi valides siiski kiire, lahe, säästlik, mugav, huvitav, paindlik. Teisest küljest tekkis minus autojuhina austus ja tähelepanu ratturite suhtes, keda enne pigem tülikateks ja hulljulgeteks pidasin.
Kampaania läks mulle igati korda - olen kindlalt otsustanud endale soetada linnaratta ja edaspidi ikka ja jälle rattaga tööl käima hakata ning ka vabal ajal rohkem auto asemel rattaga liikuda. Selle kahe nädala jooksul sain muidugi tõestuse ka sellele, et kuulun ikkagi seda tüüpi rattasõprade hulka, kelles sellist vaprust siiski ei ole, et vihma, tuule ja külma ilmaga auto asemel rattasõidu kasuks otsustada.
Rattanädalad olid minu jaoks kahte moodi huvitavad - kogemus linnas sõitmise osas oli õpetlik. Ühest küljest, sain selgeks, et rattaga linnaliikluses sõitmine pole võrreldav lõõgastava metsateel väntamisega, ent tähelepaneliku ja tasakaaluka sõiduga ning sobilikku-õiget trassi valides siiski kiire, lahe, säästlik, mugav, huvitav, paindlik. Teisest küljest tekkis minus autojuhina austus ja tähelepanu ratturite suhtes, keda enne pigem tülikateks ja hulljulgeteks pidasin.
Kampaania läks mulle igati korda - olen kindlalt otsustanud endale soetada linnaratta ja edaspidi ikka ja jälle rattaga tööl käima hakata ning ka vabal ajal rohkem auto asemel rattaga liikuda. Selle kahe nädala jooksul sain muidugi tõestuse ka sellele, et kuulun ikkagi seda tüüpi rattasõprade hulka, kelles sellist vaprust siiski ei ole, et vihma, tuule ja külma ilmaga auto asemel rattasõidu kasuks otsustada.
Uus elu
Tänasest alates panen end uutmoodi proovile. Pole nimelt mitte kunagi varem linnas rattaga sõitnud, sest mul on tugev eelarvamus, et Tallinnas on eluohtlik rattaga sõita. Ja nüüd kavatsen sõita koguni 2 nädalat. Eks näi, kui turvaline ja kiire see transpordiliik on.
Jälle uued rattarikkad! :)
9.7.09
Ka õllesummerdajad on oodatud rattaga
Laulupeo kogemus näitas, et kui tingimused on loodud, eelistavad paljud jalgsi ja autoga liiklemisele rattasõitu. Nii on ka Õllesummeri korraldajad loonud külalistele rattaparkla, milles seekord küll valvet ei pakuta, aga spetsiaalne rattapiletisüsteem peaks siiski tagama selle, et ükski kurikael ürituse alalt varastatud rattaga välja ei pääse.
Lugege lähemalt Õllesummeri rattaparkimise korraldusest siit.
Foto: www.e24.ee
Tundub, et üritustekorraldajad on mõistnud, et ratturitega arvestamine ei ole lisakohustus, vaid võimalus suuremale hulgale külastajatele positiivset elamust pakkuda :)
Lugege lähemalt Õllesummeri rattaparkimise korraldusest siit.
Foto: www.e24.ee
Tundub, et üritustekorraldajad on mõistnud, et ratturitega arvestamine ei ole lisakohustus, vaid võimalus suuremale hulgale külastajatele positiivset elamust pakkuda :)
6.7.09
Paljud laulupeolised tulid ratastega
Nädalavahetusel toimunud pidustuste jaoks loodud rattaparkla õigustas ennast 100%liselt. SA Tallinn 2011 teatab, et tippajal ehk pühapäevase kontserdi ajaks oli Lauluväljakule pargitud üle 500 ratta, kirjutab Eesti Päevaleht Online. Võimas! :)
Foto: SA Tallinn 2011
Foto: SA Tallinn 2011
3.7.09
Esimesed päevad rattaga tööle
Otsustasin rattakampaaniaga liituda, et ära proovida linnarattaga sõitmise ja linnas sõitmise. Hawai ja minu tööandja ühiskampaania andis selleks suurepärase võimaluse. Minu kogemused rattasõiduga on piirdunud ikkagi äärelinnas, mere äärde ja "maal vanaema juures" sõitmistega. Seega minu esimene rattasõit töölt kesklinnast koju tekitas ausalt pisut ärevust. Olin tee eelnevalt läbi mõelnud. Õnneks kodu asub kesklinna suhtes just nii, et otsem tee väldib suuri liiklussõlmi ja trassidel sõitmist.
Juba minu esimene sõit koju, vaatamata sellele, et enamasti eemal suuremast liiklusest, siiski veenis mind, et ilma liikluseeskirjades/korralduses orienteerumise ja autojuhi kogemuseta võib rattaga liiklemine päris ohtlik olla. Kodutee (ca 4,5 km) jooksul oli päris mitmeid olukordi, kus autojuhina oskasin aimata, kust poolt mind oht võib varitseda (näiteks parempööret tegev auto, kui mina aga otse sõidan, auto teed ei anna), või kuidas peaksin liiklema (nt kui tee muutub poole pealt ühesuunaliseks (vastasuunaliseks) ) jms. Mu peas (muidugi kiivri all) keerlesid hoiatussõnumid, mida koju jõudes kindlasti oma teismelistele järeltulijatele pean südamele panema - nad sõidavad ratastega üpris tihti ka liikluses. Muidugi kodus ei saanud mu "õpetused" ja kogetud ohukohad mitte just ülemäära huvitatud ärakuulamist, hoopis nalja tegi neile. Ei tea kas mu ohutunne on liiga kõrge...
Väga piinlik ;) aga ei möödunud ka mu sõit väikese kukkumiseta, aga kiirus oli väike, haiget ei saanud, ümber eriti inimesi ei olnud, ja mis peamine: kiiver peas ja päikeseprillid tagasid ka piisava anonüümsuse:). Kukkusin tõesti ilmselt oma kogenematusest, aga asjaolu, et takistuseks sai jalgrattateele pealesõidu serv, mis ei olnud sõidusuunaga risti vaid niimoodi küljele viltu, mis esiratta viltu tõmbas, pööras mu tähelepanu sellele, et jalgrattateede pealesõidud ei ole ikka täiesti ohutud.
Ka sain aru, et ohutuse nimel pean ikkkagi liikluseeskirju eirama - näiteks kitsal autosid täis pargitud sõiduteel, kus peaks sõitma sisuliselt vastasvööndis, sõidan küll kõnniteel. Pidev ümberlülitumine "sõidukist -jalakäijaks" ja tagasi on vist osa linnajalgratturite elust, kuigi liikluseeskirja järgi peaks vist teisiti olema.
Esimeste sõitude kogemuse põhjal võin väita, et rattaga ON mõnus tööl käia - muidugi eelduseks ilus ilm. Võin väita ka et ajaliselt tulen sama kiiresti kui autoga, hommikune kerge füüsiline tegevus annab päevale hea alguse ja tööpäeva lõppedes on kuidagi selline avaruse ja värskuse tunne. Huvitav fakt on see, et autoga tööl olles venivad tööpäevad tihti pikaks, justkui ei saa päevale punkti panna ja muudkui venitad ja lõpetad, kuni kell on juba teabkuipalju. Nüüd rattaga aga märkan, et kohe kui kell kukub olen stardivalmis ja enda jaoks õhtud hoopis pikemad.
.. aga ma ei tea mis saab täna töölt koju minemisega... - vaatan praegu vihma sajab - aga mul ei ole vihmariideid. See on nüüd siis see osa, mis mugavustsoonist (st. auto) väljumisega kaasneb... Loodan enda meelekindlusele ikkagi rattaga koju täna minna :)
Juba minu esimene sõit koju, vaatamata sellele, et enamasti eemal suuremast liiklusest, siiski veenis mind, et ilma liikluseeskirjades/korralduses orienteerumise ja autojuhi kogemuseta võib rattaga liiklemine päris ohtlik olla. Kodutee (ca 4,5 km) jooksul oli päris mitmeid olukordi, kus autojuhina oskasin aimata, kust poolt mind oht võib varitseda (näiteks parempööret tegev auto, kui mina aga otse sõidan, auto teed ei anna), või kuidas peaksin liiklema (nt kui tee muutub poole pealt ühesuunaliseks (vastasuunaliseks) ) jms. Mu peas (muidugi kiivri all) keerlesid hoiatussõnumid, mida koju jõudes kindlasti oma teismelistele järeltulijatele pean südamele panema - nad sõidavad ratastega üpris tihti ka liikluses. Muidugi kodus ei saanud mu "õpetused" ja kogetud ohukohad mitte just ülemäära huvitatud ärakuulamist, hoopis nalja tegi neile. Ei tea kas mu ohutunne on liiga kõrge...
Väga piinlik ;) aga ei möödunud ka mu sõit väikese kukkumiseta, aga kiirus oli väike, haiget ei saanud, ümber eriti inimesi ei olnud, ja mis peamine: kiiver peas ja päikeseprillid tagasid ka piisava anonüümsuse:). Kukkusin tõesti ilmselt oma kogenematusest, aga asjaolu, et takistuseks sai jalgrattateele pealesõidu serv, mis ei olnud sõidusuunaga risti vaid niimoodi küljele viltu, mis esiratta viltu tõmbas, pööras mu tähelepanu sellele, et jalgrattateede pealesõidud ei ole ikka täiesti ohutud.
Ka sain aru, et ohutuse nimel pean ikkkagi liikluseeskirju eirama - näiteks kitsal autosid täis pargitud sõiduteel, kus peaks sõitma sisuliselt vastasvööndis, sõidan küll kõnniteel. Pidev ümberlülitumine "sõidukist -jalakäijaks" ja tagasi on vist osa linnajalgratturite elust, kuigi liikluseeskirja järgi peaks vist teisiti olema.
Esimeste sõitude kogemuse põhjal võin väita, et rattaga ON mõnus tööl käia - muidugi eelduseks ilus ilm. Võin väita ka et ajaliselt tulen sama kiiresti kui autoga, hommikune kerge füüsiline tegevus annab päevale hea alguse ja tööpäeva lõppedes on kuidagi selline avaruse ja värskuse tunne. Huvitav fakt on see, et autoga tööl olles venivad tööpäevad tihti pikaks, justkui ei saa päevale punkti panna ja muudkui venitad ja lõpetad, kuni kell on juba teabkuipalju. Nüüd rattaga aga märkan, et kohe kui kell kukub olen stardivalmis ja enda jaoks õhtud hoopis pikemad.
.. aga ma ei tea mis saab täna töölt koju minemisega... - vaatan praegu vihma sajab - aga mul ei ole vihmariideid. See on nüüd siis see osa, mis mugavustsoonist (st. auto) väljumisega kaasneb... Loodan enda meelekindlusele ikkagi rattaga koju täna minna :)
Rattaparkimisalal laiutav auto
1.7.09
Laulu- ja tantsupeolistele tasuta rattaparklad
Et vähendada laulu- ja tantsupeoliste jalavaeva ning säästa neid liiklusummikutest, avab sihtasutus Tallinn 2011 reedel Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil tasuta rattaparklad, kirjutab Delfi.
Bussid, trammid, autod on sel nädalavahetusel nendes piirkondades võrdlemisi ebamugavad liiklusvahendid - rahvast täis ja liiguvad teosammul. Niisiis, kõik rattarikkad laulu- ja tantsusõbrad - ratastel peole!
Foto: Pärnu Postimees
Bussid, trammid, autod on sel nädalavahetusel nendes piirkondades võrdlemisi ebamugavad liiklusvahendid - rahvast täis ja liiguvad teosammul. Niisiis, kõik rattarikkad laulu- ja tantsusõbrad - ratastel peole!
Foto: Pärnu Postimees
Liina kiidab ratast
Liina, kes selle nädala algul lõpetas oma rattakasutusperioodi, annab oma blogipostituses väikse ülevaate oma kogemusest ja kiidab ennekõike tema käsutuses olnud Classic Deluxe'i mugavust :)
Foto: http://kepphobune.wordpress.com
Foto: http://kepphobune.wordpress.com
Esimene sõit tööle rattaga
Osutuski siis eile võimalik ratas nö proovimiseks saada. Kahenädalase kogemusega loodan ka enda jaoks valiku teha: jääda autoga sõitma või võtta ratas tööl käimiseks.
Esimene kogemus oli muljetavaldav. Autojuhina vihastan, kui rattur üle sebra sõidab ja mitte ei lükka ratast käekõrval. Pool energiat hommikul läks rattalt maha ja rattale tagasi sebral.
Täna ilus ilm - väga nauditav oli!
Esimene kogemus oli muljetavaldav. Autojuhina vihastan, kui rattur üle sebra sõidab ja mitte ei lükka ratast käekõrval. Pool energiat hommikul läks rattalt maha ja rattale tagasi sebral.
Täna ilus ilm - väga nauditav oli!
Subscribe to:
Posts (Atom)