Täna hommikul kui ma kodunt välja tulin, siis olin ma tegelikult juba unustanud selle, et on reede ja reedeti söidetakse koos

tööle (
üleeelmisel reedel ma ju lihtsalt ei teadnud ja
eelmisel söitsin tööle uhkes üksinduses nagu tavaliselt). Kolme ratturi koosliikumine mööda Pärnu mnt'd muidugi tuletas mul selle kohe meelde. Söitsin neile järgi ja edasi tulime juba rivis. Maru-uhke tunne oli ikka söita niimoodi mitmekesti koos - selline tunne, et vot nüüd näevad ju köik autojuhid, mis on popp ja kellega peab arvestama :) Ühe foori taga jöudis meile järele üks kärmem noormees ja siis oli meid foori taga lausa viis - rohkem on parem!
Mul oli kohe tunne nagu Londonis. Mitte, et ma seal oleks rattaga söitnud, aga olen näinud seal hommikust töölekihutamist. Rattureid on igat masti ja teele mahuvad köik.
Köik ratastele! :)