Jalgpallimängule rattaga!

Mina, kes ma siin ükskord kurtsin, et FC Flora / Eesti Jalgpalliliit pole veel möelnud sellele, et spordivöistlusele vöiks ka rattaga tulla tõden rõõmuga, et nüüd on nad seda teinud.

Brasiilia vutimatšile tulijad saavad ratta valvatasse parklasse jätta

Järgmisel kolmapäeval püstitab SA Tallinn 2011 Lilleküla staadioni kõrvale rattaparkla, samas toimuvad ka noortepäeva üritused.

Rattaparkla asub Lilleküla staadioni kõrval asuval harjutusväljakul ja parkimist aitavad korraldada kultuuripealinna vabatahtlikud, teatas SA Kultuuripealinn.

Valvega ja tasuta parkla on avatud kolmapäeval, 12. augustil kella 14 kuni südaööni. Parklas on kohti vähemalt kahesajale rattale. Varasem kogemus on näidanud, et rattaid mahub parklasse enamgi.

Samal platsil toimuvad ka Noortepäeva üritused. «SA Tallinn 2011 seisab selle eest, et jalgrattur oleks Tallinna tänavapildi lahutamatu osa; et keskkonnasõbralikku ratturit ei vaadataks kui mõnda imelooma ning et ratast oleks alati võimalikult mugav ja lihtne parkida. Usun, et meil on õnnestunud inimeste suhtumist muuta,» rääkis sihtasutuse juhataja Mikko Fritze.

Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatava noortepäeva «Aktivist töötuks ei jää!» programmiga saab tutvuda veebilehel. Samas avatakse ka velokuur «Tuuni oma ratast», kus saab asjatundjate abiga oma vana ratast tuunida.

SA Tallinn 2011 toetab oma rattaparklaga liikumist «Eestimaa rattarikkaks!».

Ma tollele Brasiilia mängule ei lähe, aga tahaks, et traditsioon jätkub ka edaspidi toimuvatel mängudel, millel plaanin kindlasti kohal olla. Loodetavasti rattaga :)

ma näen nii selgelt nüüd

niiih.
Täna oli siis 2. päev juba ilma rattata. Peab ütlema igatseb selle järgi. Kui rattaga sai tööle ja sealt koju 2-3 kiiremini, siis trepist ülesse minek oli ilma rattata siiski ainult mõned sekundid kiirem ja nahk oli ainult veidi kuivem kui rattaga liikudes. Ainuke asi, mis mind rattaga liikumisel häiris ja mida ma ära ei suutnud õppida oli ustest läbi minek. Kõik uued uksed on ju automaatselt sulguvad ja küll mul jäi sadul ette ja siis pedaalid ja lõpuks lenks rebis mu ipodi kõrvust välja. Aga trepist ülesse minek oli täitsa selge - tuleb lihtsalt õigest kohast kinni võtta ja toetada õige koha vastu ning siis sai lausa ratas ühes käes ja toidukott teises käes trepikõndi harrastatud.

Ma tean, et see on seadusevastane, kuid mulle meeldib ikka kõnniteedel sõita. Kuna ma olen nii palju kukkunud erinevates kohtades ja luid murdnud, siis nüüdseks natukene ikka kardan tihedama liiklusega sõiduteed. Autosid vurab ikka nii palju ja piisab kui üks neist ei pane tähele, et sa rattaga tee ääres vingerdad. Lisaks ma olen kahel korral jalgrattaga kukkunud keset sõiduteed selle pärast, et kett tuleb kõige vähem sobivamal hetkel maha. Kuid siit ka moraal, et enne sõitma asumist tuleb ratta tehniline olukord üle vaadata;)

Kas Hawai express laseb nüüd sügisel ka rataste hinnad alla?
:)

ja loomulikult üks kruisimise lugu

Rattaparkla kogemus põhjanaabritelt

Juuli alguses hõiskasime Laulu- ja Tantsupeo rattaparkla üle ning järeldasime, et eestlased on ikka üks vinge rattarahvas küll, et ühele peole nõnda palju rattasõpru kokku tulnud.

Tuleb välja, et põhjanaabrid korraldasid Turus samal ajal suurürituse Ruisrock 2009, mille rattaparkla tegi meie omale silmad ette, kordades lausa.

Järeldus - meil on veel, kuhu areneda.
Veenduge ise:






















Foto: Hetlin Villak