Jalgpallimängule rattaga!

Mina, kes ma siin ükskord kurtsin, et FC Flora / Eesti Jalgpalliliit pole veel möelnud sellele, et spordivöistlusele vöiks ka rattaga tulla tõden rõõmuga, et nüüd on nad seda teinud.

Brasiilia vutimatšile tulijad saavad ratta valvatasse parklasse jätta

Järgmisel kolmapäeval püstitab SA Tallinn 2011 Lilleküla staadioni kõrvale rattaparkla, samas toimuvad ka noortepäeva üritused.

Rattaparkla asub Lilleküla staadioni kõrval asuval harjutusväljakul ja parkimist aitavad korraldada kultuuripealinna vabatahtlikud, teatas SA Kultuuripealinn.

Valvega ja tasuta parkla on avatud kolmapäeval, 12. augustil kella 14 kuni südaööni. Parklas on kohti vähemalt kahesajale rattale. Varasem kogemus on näidanud, et rattaid mahub parklasse enamgi.

Samal platsil toimuvad ka Noortepäeva üritused. «SA Tallinn 2011 seisab selle eest, et jalgrattur oleks Tallinna tänavapildi lahutamatu osa; et keskkonnasõbralikku ratturit ei vaadataks kui mõnda imelooma ning et ratast oleks alati võimalikult mugav ja lihtne parkida. Usun, et meil on õnnestunud inimeste suhtumist muuta,» rääkis sihtasutuse juhataja Mikko Fritze.

Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatava noortepäeva «Aktivist töötuks ei jää!» programmiga saab tutvuda veebilehel. Samas avatakse ka velokuur «Tuuni oma ratast», kus saab asjatundjate abiga oma vana ratast tuunida.

SA Tallinn 2011 toetab oma rattaparklaga liikumist «Eestimaa rattarikkaks!».

Ma tollele Brasiilia mängule ei lähe, aga tahaks, et traditsioon jätkub ka edaspidi toimuvatel mängudel, millel plaanin kindlasti kohal olla. Loodetavasti rattaga :)

Jalgrattaparklas vaid valve ja minu ratas

Ühel päeval nägin Liivalaia tänaval neidu vahval korviga linnarattal, kiiver korralikult peas ja seelik stiilselt tuules lehvimas. Märkasin kohe ka rattarikkaks kleepsu, sest teadsin, et varsti tuleb meil endilgi võimalus selliste ratastega liigelda. Tekkis kohe isu. Ma ei ole küll kunagi isegi mitte mõelnud, et tulen rattaga tööle. Elan 20 minuti jalutuskäigu kaugusel oma töökohast. Täna jõudsin kohale 5 minutiga. Leidsin Estonia teatri tagant üles luksuse nimega valvega jalgrattaparkla. Minu suureks imestuseks ei olnud seal ühtegi ratast. Vaid "valve" istus eemal pargipingil ning oli täiesti olemas. Meesterahvas aitas mul ratta kenasti lukku panna. Kui lõuna ajal väljas tiiru jalutasin, oli minu nr 6 ikka seal üksi. "Inimesed, miks te ei kasuta sellist head võimalust?" hüpleb mul siiani peas.

Kultuuriministeeriumi töötajatest sõidab rattarikkaks ratastega veerand meie kollektiivist. Meid ei ole küll palju, kuid see on päris arvestatav osa. Olen nii mõnegi käest kuulnud, et rattaga on tegelikult palju mõnusam tööle tulla. Igatahes plaanin ka ise vähemalt nädala lõpuni rattaga tööle liigelda ja eks ma valin siis pikema tiiru.

tasuta valvega rattaparklad Vanalinnas

Kui juhuslikult mõni veel ei tea, siis Vanalinnas on kaks valvega ja tasuta jalgrattaparklat. Üks on Harju tn ja Niguliste tn nurgal ja teine Pärnu mnt Valli tn nurgal (Viru trammipeatuse juures). Hea on see, et Valli tn jalgratta parklas (pildil) on alati vabu kohti. Näiteks kolmapäeval kell 16:00 polnud seal veel ühtegi ratast parkinud (mootorratas ei lähe arvesse). Kasutage neid julgelt kel sinnakanti asja. Väike jalutuskäik rattaparkla ja töökoha (või muu koha) vahel ei ole ju nii hull asi kui ratta turvalisus on tagatud. Kes kaugemal töötavad (peatuvad), neile soovitan parkida ratas nähtavale kohale kus palju inimesi mööda käib ja rattalukk tasub panna ikka ümber raami mitte läbi kodarate. Omast kogemusest võin öelda (mul on kaks ratast ära varastatud), et kaubaks lähevad kallid ja uued rattad. Minu rattad läksid kaduma kortermaja trepikojast. Üks oli hommikuks kadunud (ööseks ei tasu jätta ratast sellisesse trepikotta kus käib palju rahvast) ja teine läks õhtul 10 ajal sõbra pool käies - majal oli küll lukustatav aga suure klaasiga uks ja tänaval möödakäijad võisid näha ratast. Niiet öösel ja õhtuhämaruses tasub ratas kurikaelte nägemisulatusest eemal hoida. Igale probleemile on lahendus - see tuleb lihtsalt üles leida.