Kena rattakogemus Ahvenamaal

Käisin juulis Ahvenamaal Soomes rattamatkal. Sõita oli väga hea, sest jalgrattateede võrgustik on väga hästi arendatud ja tähistatud. Maastik oli kena ja mis peamine, ratta seljas ja sinna tagasi istudes oli turvaline tunne. Paar korda aga ehmusin selle peale, et meie taga sõitev auto jäi meie, ratturite taga, peaaegu seisma. Esimene mõte tuli pähe, et mis ma nüüd valesti tegin? Aga kuna sõitsime kerges kurvis, ootas Ahvenamaa autojuht kiirust maha võttes, kuni tee oli täiesti sirgeks keeranud, võttis taas hoo üles ja möödus meist ettevaatlikult. Ülim aupaklikkus ratturi vastu! Mitmel korral kogesin, kuidas autod võtsid hoo maha ja pakkusid turvalist ruumi kohati ka sellistel rattateedel, mis kattusid autoteedega.

Ja veel, meie grupijuht soovitas korduvalt, kui keegi hakkas poodi minnes ratast lukustama:"Harjuge ära, et siin ei varastata!" Harjumine oli kiire tulema, aga kodus tasub vist siiski ettevaatlikum olla nii ratta lukustamise kui enda hoidmisega teedel. Igapäevane reaalsus on siiski karmim.

otselülitus singapuri

tänud rattarikkad tiimile uue kompu eest. aitäh!

püüdes postituste taset endiselt kõrgena hoida, siis jätkame otse singapurist, kuhu ma hetkel asjade soodsa käigu tõttu sattunud olen. täpsemalt saad lugeda siit.

vaatasin esimesel õhtul ringi ka selle pilguga, et kuidas siinmaal ratturi elu kah on. tuleb välja, et on ja ei ole ka. jama on sellega, et erinevaid stupid ruule, põhiliselt selle kohta, mida teha ei tohi, on palju. näiteks ei tohi rattaga tunnelis sõita, trahv 1000 kohalikku taala, so ca 8500 eestlast. võrdlusena olgu öeldud, et trahv eesti rahvusväärteo, valesti parkimise, eest on 150 taala.



rattueid aga on. kuigi maal, kus automaks on 190% uue auto hinnast võiks neid rohkemgi olla. vähest huvi võib aga ilmselt põhjendada sellega, et siinne kliima ei soosi rattaga sõitmist (oled sa proovinud trenni saunas teha?) ja teiseks on ühistransport odav ja toimiv. ka takso, eriti arvestades seda et siinne elatustase on ameerika omast kõrgem. vahemaad on väikesed, nii saab paljudesse kohtadesse ka jalgsi.


asjaajamiseks kasutatavad rattad on suht uued ja enamasti maastikuvõimelised. sellist vanarauahunnikut nagu amsterdamis või kopenhaagenis siin näha pole. see võib olla seotud ka kuritegevusega või õigemini siis pigem selle puudumisega.

õhtul korraldati ka mingit tuuri linna peal selliselt, et toodi autoga üks kastitäis jalgrattaid ja teine kast inimesi ja siis panedi ühed teiste otsa ja lasti koos linna peale tuuritama. niipalju kui ma aru sain, siis sõitis see 100 hiinlast lihtsalt sihitult ringi ja tekitas liikluses segadust.

ratas igapäeva asjaajamisteks tundub olevat kasutatav. ka kontserdile ja teatrisse saab vabalt minna rattaga. kuigi jah, suht suure kolosseumi nurga taga on kohta nii umbes 20 rattale. kuigi tuleb tunnistada, et parklas on veel vabu kohti.



ja lõpetuseks, eestis on rattateed küll käänulised ja kitsad, kohati selge alguse ja lõputa, aga ka meil on veel võimalik areneda:)

rattariik

kõige vingem asi, mida mina amsis nägin oli mööbli kolimine rattaga. kahjuks ei jõudnud kaamerat rebida ja nii ei ole pilti pakkuda sellest, kuidas riidekapp risti (!) ratta taga käru peal uude kohta kolib:)

muljet avaldas aga nii mõnigi teine sealse rattakultuuriga seotud seik. amsterdami a'dam centraal, rattaparkla näiteks.