uuesti sadulas

Mõned aastad tagasi sõitsin üsna tihti rattaga tööle, poodi, sõbra poole jne. ehk sinna kuhu vaja. Nüüd eile sain jälle üle pika aja kogeda seda vabadust mida rattasõit pakub. Eks ma vahest pigistan ühe silma kinni liikluseeskirja mõne punkti juures (nagu vöötraja või kõnnitee peal sõitmine) ja teen enda jaoks rattasõidu kiiremaks ja mugavamaks. Põhiline mida mina jälgin on see, et ennast ja teisi ohtu ei seaks.
Lausa lust oli sõita punktist A punkti B mööda kõige lühemat teed mööda (nagu ennemuiste - enne kui mul ratas ära varastati). Soovitan soojalt kõigile avastada väikseid vahetänavaid kus autoliiklust on vähem. Lisaks sõiduteedele on võimalik kasutada pargiteesid ja raudtee ületuse võimalusi on palju rohkem kui autodel. Ühesõnaga rattaga sõites tunnen ennast palju vabamana kui sõidutee külge aheldatud autos.
Tunnen kaasa neile inimestele, kes jalgrattaga linnas ei liikle. Tavaliselt väidavad nad veel seda, et rattasõit Tallinnas on eluohtlik ja sada muud häda. Rattasõit on täpselt nii ohtlik ja ebamugav kui ohtlikuks või ebamugavaks sa ta ise muudad.

Igatahes hea on olla jälle sadulas ja tuleb ikka lähemal ajal endale veel üks ratas muretseda.