Esmaemotsioonid

Kui ma selle rattarikka rattaga kolm nädalat iga päev (no vähemalt tööpäevadel) söidan, siis ma olen vähemalt sama hea kui Lance Armstrong, sest selle rattaga söitmine on tundvalt raskem - sest ta ongi raskem :) Ja mu oma püss tundub nagu maailma köige kergem ratas, mis liigub absoluutselt ise, tööd tegema ei peagi. Täpselt selline tunne oli mul eile peale tööd koju jöudes.

Sest. Sellel rattal on kolm käiku ja Hendriksoni küür, mida ma igapäevaselt ületama pean oli saanud ühtäkki küürust mäeks, aga ma ei kurda, sest trenn teeb tugevaks :)
Esialgu on väga-väga harjumatu söita jalgpiduriga, sest ma olen ju harjunud teisiti ja ratta seljast maha tulles töstan ikkagi paremat jalga üle ülemise raamiposti, mis siis, et mul seda ei ole :)

Olles nüüd ise rattarikkaks.ee projektis sees, kiidan ma seda veel rohkem kui enne. Inimesed söitke rattaga! Iga päev, vähemalt tööle ja koju :)

Ah-jaa - kuivörd rattakell on LE järgi kohustuslik, siis kas mönda Hawaii esindusse minnes saan ma oma (projekti)rattale kella peale?