Osutuski siis eile võimalik ratas nö proovimiseks saada. Kahenädalase kogemusega loodan ka enda jaoks valiku teha: jääda autoga sõitma või võtta ratas tööl käimiseks.
Esimene kogemus oli muljetavaldav. Autojuhina vihastan, kui rattur üle sebra sõidab ja mitte ei lükka ratast käekõrval. Pool energiat hommikul läks rattalt maha ja rattale tagasi sebral.
Täna ilus ilm - väga nauditav oli!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
Mis siis järeldus saab olema, ikka rattalt maha või mitte? Eriti soovitan seda katsetada pikkadel jalgrattateedel, kus iga kõrvaltee juures tuleb rattalt maha tulla.
ReplyDeleteJah, mul sama küsimus, et kas on hea? Isiklikult pooldan mittemahatulemist, sest kui ma ikka hoo maha võtan ja kontrollin ümbrust, siis ma võiks ju siiski üle sebra sõita, tunduvalt kiirem ja mugavam.
ReplyDeleteSee küsimus on ka varem leidnud meie blogis käsitlust: http://rattarikkad.blogspot.com/2009/05/ulekaigurajal.html
ReplyDeleteÜks asi on see, mida ütleb seadus, teine asi see, mis on hea, õige ja õiglane ratturite silmis, mis autojuhtide silmis :)