Hei rattasõbrad,
Mina sain rattarikkaks eile. Kui siiani olen kõnniteel enamasti jalgsi või rulluiskudega liigelnud, siis rattaga kulgemine oli minu jaoks päris huvitav kogemus.
Esimene sõit oli kell 11:30 Endla Elioni-st Sõpruse Elioni. Päris ekstreemne kogemus peaks mainima. Peale esimest kohtumist minu ees kõndiva jalakäijaga hakkasin ma igatsema rattakella. Eriti karmid olid olukorrad, kus jalutas terve seltskond üksteise kõrval ja kuidagi mööda ei saa, hakka või vilistama. Närvikõdi pakuvad ka pisikeste koertega "nähtamatute" rihmadega jalutajad.
Peale tööd sama teed mööda tagasi sõites olin juba vähe kogenum ja oskasin jalakäijatele ennast kuuldavaks teha. Täna on plaanis sinna ka mingi kell muretseda.
Õhtul tegin veel koos abikaasaga tiiru Pelgulinna vahel ja käisime ka Stroomi rannas. Lust on vaadata kui palju inimesi jalutavad, rullitavad või siis ratta seljas on.
Hommikul ärgates ei olnud ma väga kindel, kas ikka jaksan tööle vändata, kuna kann oli eilsest sõidust veel valus. Kui aga juba hoog oli sees läks valu nagu naksti meelest ning hommikune sõit oli mõnus ja värskendav positiivne süst umbse trolli asemel.
Kui nüüd rattast endast rääkida, siis väljanägemine on ikka väga stiilne. Täpselt selline õige minimalistlik linna cruiser.
Tehnilist külge ma eriti kommenteerida veel ei oska, sõites oli esialgu harjumatu jalgpidur kuid sellega harjus ruttu. Tundub, et esimene käik ei taha väga hästi sisse minna aga võin ka eksida.
Kiivrilt avastasin eelmise kasutaja "avarii" jäljed, küljel on väike mölk. Loodan, et tänu kiivrile suuremaid vigastusi ei olnud.
Esialgu rohkem midagi rääkida ei olegi. Kui mõni uus huvitav kogemus jälle käes eks siis jagan ikka teiega.
Tervitades,
Kristina-Merlyn
Posts
Kui rattateed pole, siis tuleks ikkagi sõiduteel sõita.
ReplyDeleteRattakell aga on elementaarne abivahend.
Rattakell on isegi liikluseeskirja järgi kohustuslik - suurem mure see, et Eesti inimene poel harjunud seda kuulma, isegi mitte rattateel.
ReplyDeletekell on kohustuslik, aga kuskil ei ole olemas tehnilisi nõudeid rattakellale. nii võib põmtselt rattakellaks lugeda ka ratturi oma hääleaparaadiga esile kutsutud heli "kill-koll".
ReplyDeletesamas usun täielikult kella vajalikkusesse igapäeva/linnarattal. samas ei kujuta ma ette et ma peaks sellise paigaldama oma maanteerattale.
Kristina-Merlyn, palume sul pöörduda esimesel võimalusel lähimasse Hawaii Expressi ja vahetada kiiver välja.
ReplyDeleteKui kiiver on kukkudes kõva löögi saanud, ei pruugi temast enam kasu olla. Tugev hoop tekitab kiivrisse mikromõrad, mida küll silmaga ei näe, aga mille tõttu ei ole kiiver enam uutele löökidele vastupidav.
Seega anna palun kommentaariga teada, millisesse Hawaii Expressi sa pöördud ning lisaks kiivri väljavahetamisele vaatavad Hawaii spetsid ka su käigud igaks juhuks üle.
Sellist fakti ma ei teadnudki. Läheksin siis hea meelega Kristiine Hawaii Expressi.
ReplyDeleteAndres, ma väljendasin ennast väheke valesti, pidasin ikka silmas rattateed. Õnneks läheb minu kodust tööle peaaegu terve tee rattatee.
ReplyDeleteKarel, rattakellaga on Eestis samamoodi nagu autode signaaliga, eeldatakse, et kui sa kella annad siis tahad teisele liiklejale märku anda, et ta koperdab jalus, tegelikult hoiatab ju juht sellega, et ta on tulemas.
RATTARIKKAD, käisin HE-s, sain uue kiivri ja üks väga vahva noormees tegi ka käigud korda. Kuna ma eriline asjatundja ei ole, siis ei osanud ma turritavatele traatidele eriti tähelepanu pöörata. Kahtlane tundus küll. Tuligi välja, et trossid olid välja veninud aga see tore noormees tegi kõik korda ja sõitmine on nüüd eriti sujuv. Enne ei saanud ma mäest üles, kuna esimene käik oli tegelikult selline 2-3 vahepealne. Igatahes suured tänud!
PS. Enne kui rattad järgmisele seltskonnale üle antakse võiks keegi ratastele pilgu peale visata.
Google teeb mingit nalja, täiesti võõra kontoga sidus mu postituse, mina olen ikka Kristina-Merlyn.
ReplyDelete