präänikut ka

paar näidet sellest ka, mis tallinnas hästi on.

veerenni-tehnika tänava autoringtee all on teises tasapinnas oma ringtee jalgratastele. oleks kõik ristmikud sellised, küll sõidaks.


teine hea näide samast ringteest ümber nurga tehnika tänavale, kus on väga korrektne, eraldatud, ülesõitudega, madalate äärekividega ja tähistatud rattatee. mis minu meelest eriti lahe, et seda märgistust ei ole tehtud valge värviga, vaid asfaldisse uputatud kivisillutisega, mis on ilmselt ajahambale vastupidavam ja ka ilusam. vähemalt minu silma jaoks. õnneks ei ole seal ka väga palju jalutajaid.


tartu maanteel, tallinna sissesõidul on ka täitsa ok rattatee. selle tee igapäevasel kasutamisel häirib pisut lugematute sõiduteega ristumiste arv, kus tuleb ennast äärekivist üles-alla venitada, või veel hullem, rattalt lausa maha ronida. nende ristumiste ületamise kruiseriga teeb raskeks ja ebamugavaks raami geomeetria, mis noka rebimist ei soodusta ja ka esiamordi puudumine. aga ikkagi, see on kõige sõidetavam osa trassil järveküla-sõpruse pst, mida mina iga päevaselt läbin. kui ainul tuul juhtub vastu olema, siis...


nats pull selle viimase lõigu juures on selle hiiliv lõpp kuskil lennujaama hotelli kandis. vähemalt tähistuse järgi sealt edasi justkui rattateed enam ei olekski: