Laagna tee

Eelmisele postitajale lisaks omapoolse tähelepaneku natukese teises väntamise suunas. Eks see rattaga liiklus enamuses osas olegi meil kahjuks üks paras vene rulett. Mõningate üksikute eranditega, kus tõesti on sõiduteest eraldatud ratta tee. No näiteks Pirital. Seal muidugi omad probleemid, et rattateel meeldib tohutult käia kõrvuti titekärudega mammadel. Ei üksteise järel, ei kõnniteel, vaid just jalgratta teel ja kõrvuti, et ükski rattur ühelgi tingimusel mööda ei pääseks. Kui vastavale asjale tähelepanu juhtida, oled veel pahalane. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.
Kui prooviks õige sedakorda Lasnamäele vändata...
Mööda Gonsiorit, kuni Torupilli Selverini pole väga vigagi. Elusalt poe parklasse sisse- ja väljasõitudest mööda. Laagna tee foor. Autodega kõrvuti rohelist ootamas. Start.
Nüüd vaja elusalt saada üle kolme sõidurea, mis paremalt poolt tulevad ja ilma foorita.
Sealt tulevatest "kanali kiirusel" autode vahelt kiire spurdiga läbi ja kõnniteele. Esimeses sõidureas pole seal kuigi tervislik viibida. Proovitud. Tõstan nati kõrgemast äärekivist ratta üles kõnniteele ja hakkan sõitma. See nn. kõnnitee väga kaootiline. Kord saab täitsa kenasti vändata, kord kaob see nii kitsaks, et ei mahu peale, natukese aja pärast on post seal kõnniteel. No saame mööda. Pilk üle õla, autot/bussi ei tule, ratas kaenlasse, korraks sõiduteele, postist mööda ja turvalisemale "kõnniteele" tagasi. Peale Kumu läheb asi lõbusamaks. Sõidetav ala läheb laiemaks, ning tekib paremale poole isegi jalgratta tee. See läheb sujuvalt üles Lasname järve (ei teagi selle veekogu ametliku nimetust) äärest kenasti Võidujooksu Statoili taha. Edasi juba üsna liigeldavad tänavad oma kõnniteedega. Ise olen jah paraku selline rattur, kes oma nahka kalliks peab ja jalgrattatee puudumisel kõnniteel sõidab. Varsti see tegevus muudetakse kuuldavasti ebaseaduslikuks. Elame näeme. See kanali kaudu on sujuvam variant.
Teine võimalus Lasnamäele sõita on läbi Kadrioru. Üle Kreutzwaldi, mööda Faehlmanni Weizenbergi. Sealt otse edasi. Kenasti tiikide vahelt läbi, presidendi lossist mööda, kuni ristini. Siin tuleb dilemma. Kas võtta ratas sülle ja trepist üles Kumu juurest, või mõnikümmend meetrit Russalka poole ja mööda järsku munakivi sillutist käekõrval üles. Viimasest kohastratast üles lükates olen näinud ka tõelisi kangelasi, kes sealt üles väntavad! Au ja kuulsus neile :)
Minusuguse jaoks võtavad mõlemad valikud võhma täitsa välja. Üles jõudes hetk hingetõmbe pausi, ning mööda Valge tänava kõnniteed edasi, ning oledki Lasnamäel. Edasi sealt näiteks Mustakivini üsna hea ja turvaline "velotada". See siis nati järsem variant :)
Loomulikult neist kahest variandist tunduvalt meeldivama ümbrusega Kadrioru kaudu sõita, aga pisikese sisemise tõrke tekitab see mägironimine :)
Ja mis kena päikeselisel hommikul Kadrioru kaudu kesklinna poole sõita. Rattarikka rendirattal head V-pidurid, millega kumu järsakust laskumine pole mingi probleem (võrreldes vana rattaga). Peeter I muuseumi juurest korra veel vändata, ning edasi läheb vabajooksuga sõit tiikide vahelt trammiteeni. Kuna liiklus sedakorda allamäge, siis paar vändavajutust veel, ning taas Faehlmannis. Ootame parajat hetke üle Kreutzwaldi saamiseks. Nüüd! Ja olengi raadiomaja ees.

Lugupidamisega,
nr.47