Täna vinge-vinge tuul

Veel mõned tähelepanekud:

Eile kolmapäeva õhtul sättisin end telemaja eest töölt koju sõitma. Mulle astus ligi üks töökaaslane ja küsis, kuidas sõita on. Muljetasin talle, et sõiduteel on eelised, sest autojuhid on viisakamad, kui jalakäijad. Tema muidugi ütles vastu, et sellepärast ta rattarikastega ei liitunud, et rattateid on vähe ja sõiduteel ta sõita ei julgeks. Aga mina jään selle juurde, et kõnniteel sõitmine on minu jaoks teine valik. Ja nii nagu ka keegi juba ära mainis, kui sõita nt sadamast, siis turistid panevad ratturit tähele ja tunnevad reegleid. Olen sellega 100% nõus, sest olen siiani iga päev sõitnud läbi sadama ja seal on liiklemine hoopis lihtsam, kui tavalisel linna kõnni- või rattateel...

Kuna sadam jääb minu kodu ja töö marsruudile, siis seetõttu sõidan sealt iga päev. Ja see on tore vaheldus auto- ja rattateele, sest rahulikus tempos sõites on sadama mere ja mere-taeva ilu vaatamist väärt:)

Siiani olen sõitnud Koplist Tööstuse...Põhja pst… kaudu. Aga mul on üks eesmärk veel püstitatud rattarikka aja jooksul, nimelt katsetan teist teed Erika - Kopli uulitsat… pidi tööle-koju jõuda:)

Varem ma linnas pole rattaga väga sõitnud ja kodu-töö-kodu marsruut rattaga on mulle võõras. Hea, et liitusin rattarikastega – rattaga tööl käia on tore kogemus. Kuigi sel nädalal ja täna eriti on tuul vinge-vinge. Olen rohkem retke- ja matkasõitja: olen sõitnud 2001, 2002... Eesti Roheliste Liikumise korraldatud sõitudel. Kuna Roheliste Liikumiste sõidud toimuvad tavaliselt umbes emadepäeva paiku ja mai alguses telgis magada on külm, siis otsustasin ise enda tutvusringkonnas retki/matku korraldada. Esimene kord sõitsime Lõuna-Eesti kandis ja teisel korral Ida-Eesti kandis.

Rattast endast: alguses tahtsin ratast ümber vahetada... Mul on „nõrga kehaga“ korviga ratas. Aga nüüd olen väga rahul, sest korv on suur pluss ja loomulikult sõidab ratas ka hästi 3-käiguga. Korv on tõesti hea, sest ei pea kotti seljas, õlal kandma; ja on võimalik ka poest läbi käia:) Ja mulle hullult meeldib kiiver. Pean tunnistama, et olen palju rattaga sõitnud, kuid alati olen kandnud lihtsalt mingit peakatet, aga kiivrit kannan rattarikkana esimest korda:) Esimese hooga tundus kiiver naljaks, kuid harjusin kiivriga kiiresti ja see on tõesti lahe. Kandke alati kiivrit!:) Rattalukk on ainus, mis mulle „peavalu“ on valmistanud, sest on väga kange ja selle ratta külge panemine võtab umbes poole kodust tööle sõidetud aja – aga vb mul on lihtsalt vähe jõudu:D

Veel pean ütlema, et selle aja jooksul, mil ma olen rattaga tööle või koju sõitnud, siis buss, millega ma tavaliselt sõidan, pole minust siiani kordagi möödunud(H)

Eile töölt koju sõites kasutasin natukene ka kõnniteed. Mulle tuli vastu karkudega naine, kes mulle vägagi kurvalt otsa vaatas Järeldus: olen igas mõttes rõõmus, et saan rattaga liigelda...